SEAKASVATUSE KONVERENTS 2025

Kohalik sealiha – Eesti (toidu)julgeoleku nurgakivi

4.–5. september 2025
Roosta puhkeküla, Elbiku küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa
(hübriidkonverents)
Modereerib: Marko Kass

Kohalik sealiha – Eesti (toidu)julgeoleku nurgakivi

Toit ei ole pelgalt eluks vajalik ressurss – see on iseseisvuse, stabiilsuse ja vastupanuvõime alussammas. Muutliku maailmakorra, katkenud tarneahelate ja kasvavate geopoliitiliste pingete taustal on selgem kui kunagi varem: riik, kes suudab oma rahvast toita, suudab ka püsida.

Eesti seakasvatus on rohkem kui majandusharu – see on osa strateegilisest võimest tagada oma toidujulgeolek. Kodumaine loomakasvatus ei tähenda ainult kvaliteetset liha meie laual, vaid ka valmisolekut kriisideks, kindlustunnet peredele ja tugevat maamajandust.

Konverents 2025 toob kokku valdkonna võtmetegelased, et arutada, kuidas põllumajanduse, toidutootmise ja riikliku julgeoleku vahelisi seoseid mõtestada ning milliste sammudega tugevdada Eesti toidulist iseseisvust. Seekordne visioon tugineb maale ja viljakusele, peegeldades meie juuri ning ühiskonna sidet koduse toiduga – nähtamatu, kuid hädavajalik kaitseliin meie tuleviku heaks.

Samas ei piisa vaid valmisolekust – vaja on pikaajalist visiooni, haritud järelkasvu ja teaduspõhiseid otsuseid, mis hoiavad toidutootmise elujõulisena nii majanduslikult, keskkonnahoidlikult kui ka kultuuriliselt. Seakasvatus kui üks keerukamaid loomakasvatusharusid vajab pidevat kohanemist nii turu ootuste, tarbijate teadlikkuse kui ka bioohutuse nõuetega. Konverentsil tõstatame küsimuse, milline on seakasvatuse roll 21. sajandi Eesti toidustrateegias ning kuidas siduda tootmine, teadus ja poliitika toimivaks tervikuks, mis toetab meie rahva toidulist kindlustunnet igas olukorras.

Eelista kohalikku!

JärelVaadake konverents 2024KOKKUVÕTE 2024KONVERENTS 2024


 

4. september 2025

I sessioon: 10:00 – 12:30
Seakasvatus ja Eesti toit täna – olukord, väljakutsed ja võimalused

Seakasvatus on Eesti toidujulgeoleku ja põllumajandusliku tootmise lahutamatu osa. Esimene konverentsisessioon keskendub sektori hetkeolukorra kaardistamisele, majanduskeskkonna mõjudele, riigi rollile andmepõhise tootmise edendamisel ning tehnoloogilistele läbimurretele, mis kujundavad seakasvatuse homset päeva. Ettekannetes ja järgnevas paneeldiskussioonis analüüsitakse, kuidas andmetel põhinev juhtimine, täppistehnoloogiad ja tehisintellekti rakendused võivad pakkuda lahendusi tänastele kitsaskohtadele ning kujundada uusi konkurentsieeliseid. 

Tervituskohv ja kogunemine

Tervituskohv ja kogunemine

Ajal, mil Aarne Põldvere alles lihakvaliteedi hindamist alustas, oli siga üks väga pekine loom. Sea pekisust mõõdetakse lihassilma pindala suhtega selle peal olevasse peki pindalasse.
„Vene ajal oli peki ja lihassilma ehk tailiha suhe 1 : 1 või oli pekki lausa rohkem. Lihassilma suuruseks mõõdeti siis 30 cm2. Praegu on see näitaja 40–50 cm2, peki vähenemise arvelt. Sigade seljalihase peal oleva peki järgi paistab hästi kätte, kui õhukeseks on see jäänud,“ räägib Põldvere ja meenutab, kuidas üks lihatööstuse juht oli talle kord kurtnud, et täitsa jama on – pekki napib. „Eks tööstustel on ju retseptides pekk sees ja teisalt on ka seal endal pekki vaja tervise seisukohalt – kui noorel emisel on pekki liiga vähe, kiduvad ka tema põrsad. Need on igatepidi viletsamad, kui emis on lahja. Aga emise peamine ülesanne on just põrsaid toota.“.
(„Koostöös on jõud“, lk 68)

Marko Kass

Päevajuht

Marko Kass

Maaelu Teadmuskeskuse teadusdirektor,
Eesti Maaülikooli dotsent,
moderaator

Miks eelistada kodumaist toitu?
Eelistan kodumaist eelkõige armsaks saanud maitsete tõttu, teisalt aga sooviga toetada kohalikke tootjaid.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Eelistades kodumaist tarbin maitsele lisaks ka lugu, saades nõnda osa mõne tootja pingutusest katta mu pere toidulaud
 

Anu Hellenurme

Avasõnad

Anu Hellenurme

Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees

Miks eelistada kodumaist toitu?
Eesti on põllumajanduslikult rikas maa, meil on ressursse, millele luua kestvat väärtust. Kodumaine toit on värske, puhas ja läbipaistev. Selle valimine toetab meie põllumehi, hoiab elu maal ja tugevdab toidujulgeolekut. Kohalik tootmine loob kindlust ka kriisides, annab tööd ja aitab hoida stabiilsust kogu ühiskonnas. Iga tootja, ka väike, on osa sellest võrgustikust, mis hoiab Eestit elujõulisena.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Minu jaoks algab tervis sellest, mida me sööme, seepärast tahan teada, kuidas loomi on kasvatatud ja mida neile on söödetud. Kodumaise toidu puhul tean, kust see tuleb ja kes selle taga on. See teadmine loob usaldust, toetab meie inimesi ja hoiab elu maal. Kodumaise toidu eelistamine on lihtne, aga mõjus viis hoida Eesti majandust ja toidujulgeolekut ning anda oma panus meie tulevikku.

Priit Dreimann

Sealiha väärtusahel ja SAK – ühiselt tugevama sektori nimel

Priit Dreimann

Maag Food juhatuse liige

Miks eelistada kodumaist toitu?
Eestis toodetud toit on tervislik, kvaliteetne ja maitseomadustelt meile sobiv. Kohalik toit on tavaliselt palju värskem, keskkonnasäästlikum ja selle tarbimisega toetame kohalikke ettevõtteid, põllumehi ja loomakasvatajaid. Tooksin esile ka toiduohutuse ja jälgitavuse, kindla ja kontrollitud kvaliteedi. Oleme õnnelikud, et elame viljakas piirkonnas, mis võimaldab meil tarbida hooajalist värsket toidutoodangut, hoides ja austades (ning eelkõige elus hoides) Eesti toidukultuuri, retsepte ja traditsioone

Miks on see sinu jaoks oluline? 
Nii tööalaselt pikaajaliselt toidutoomise valdkonnas tegutsenud inimesena kui tarbijana näen Eesti toidutootmist tervikahelana. Söödatootmise, loomakasvatuse ja toidutootmise ressursid on meil olemas ja need kolm kokku on võimas kombinatsioon, mis annab meile võimaluse panustada elu säilimisse maapiirkondades ja toita oma rahvast kvaliteetse, tervisliku ning eelkõige kohaliku toiduga.

Peeter Raudsepp

Majanduskeskkond ja selle mõju toidusektorile

Peeter Raudsepp

Konjunktuuriinstituudi direktor

Miks eelistada kodumaist toitu?
Ainult kodumaine toit lähtub meie traditsioonidest ja seega vastab rohkem meie maitsele ning on ka palju usaldusväärsem.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Oma toidu ostmine jätab raha kodumaale meie oma inimestele kulutamiseks. Ainult nii saame kindlad olla, et me ise suudame kõikidel aegadel omale laua katta.

FOTO: Renee Altrov, Delfi Meedia

Margus Noormaa

PRIA roll andmepõhises toidutootmises ja toidujulgeolekus: lisandväärtus andmetest

Margus Noormaa

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor

Miks eelistada kodumaist toitu?
Eelistades kodumaist toitu, toetame omaenda majandust, kohalikke põllumehi ja tootjaid, kes loovad väärtust siinsamas meie kogukonnas. Kodumaine toit on reeglina värskem, kuna see ei pea läbima pikki tarneahelaid. Lisaks vastab Eesti toit rangetele ohutus- ja keskkonnanõuetele, mis tagab kõrgema kvaliteedi ja jälgitavuse. Kodumaise toidu ostmine aitab ka säilitada meie põllumajandustraditsioone, maaelu elujõulisust ning toidujulgeolekut – ehk kindlust, et ka kriisiajal on toidulaud tagatud.
 
Miks on see Sinu jaoks oluline?
Minu jaoks on see oluline, sest pean oluliseks toetada inimesi, kes töötavad meie põldudel, lautades ja toidutööstustes – nad teevad ära suure töö, et meil kõigil oleks kvaliteetne ja tervislik toit laual. Kodumaise toidu eelistamine on minu viis öelda „aitäh“ nende panuse eest. Samuti annab see mulle kindluse, et see, mida ma söön, on valmistatud läbipaistvalt, kontrollitult ja vastutustundlikult. Mulle on tähtis, et minu valikud toetaksid nii tervislikku eluviisi kui ka kestlikku tulevikku.

...

Tehisintellekt seakasvatuses – täppisheaolu kui konkurentsieelis

Elodie Briefer

Kopenhaageni ülikooli kaasprofessor

...

Sirutuspaus

Sirutuspaus 10 minutit

Aastatel 1964–1969 ehitati Kehtnasse mitu uut sigalat. Velleste sõnul oli aga probleemiks uhiuutesse ruumidesse hea tervisega sigade leidmine. „Tõulava ja rajooni esindajad tegid mu abikaasale ülesandeks otsida tõufarm, kus on terved sead. Nii võetigi farmidest proove, kuid valdavalt olid sead haiged. Nad olid riniidis või influentsas, sest pidamistingimused olid niivõrd viletsad. Tollal oli normaalne, et seal on mingi häda küljes,“ räägib Velleste.
Õnneks avastati siiski, et Tartu sohvoosis ja samas Kehtna lähedal Järvakandi kolhoosis on tõusead nii terved, et neid saaks tuua Kehtnasse. „Mul jääb eluks ajaks meelde, kui ostsime neist majanditest 1968. aastal siia esimesed emised ja kuldid,“ meenutab Asta Velleste.
(„Koostöös on jõud“, lk 74)


 

4. september 2025

II sessioon: 12:30 – 13:30
Paneeldiskussioon: Seakasvatus 2035 – andmed, innovatsioon ja ellujäämine

Sessiooni lõpetav paneel toob kokku erinevad osapooled – poliitikakujundajad ja ettevõtjad – otsima ühiseid vastuseid küsimusele, kuidas tagada Eesti seakasvatuse elujõulisus ja vastupanuvõime aastani 2035 ja kaugemale. Kuidas andmepõhine juhtimine ja tehnoloogiad muudavad seakasvatust? Millised on Eesti konkurentsieelised ja mis on pudelikaelad? Kuidas saavad teadus, poliitika ja ettevõtlus koos töötada?

Ants-Hannes Viira

Ants-Hannes Viira

Maaelu Teadmuskeskuse Põllumajandusuuringute osakonna juhataja,
paneeldiskussiooni juht

Miks eelistada kodumaist toitu?
Kodumaine toit pärineb meie lähedalt – üldjuhul see on värskem, teame paremini, kes ja kuidas seda toodab, aga ka vastupidi, kodumaise toidu tootjad teavad paremini meie tarbijate soove ja eelistusi. Võrreldes paljude lõunapoolsete riikidega, kasutatakse meie põllumajanduses vähem keemilisi väetisi ja taimekaitsevahendeid. Oht, et neid jõuab liigselt keskkonda ja meie toidulauale, on väiksem. 

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Me kõik oleme üles kasvanud valdavalt kodumaist toitu süües. Kodumaine toit on meile harjumuspäraste maitseomadustega ja pakub oma tuttavlikkuse ja värskusega teatud turvatunnet. Nii ka mulle kui toidu tarbijale. Minu kui põllumajandusökonomisti jaoks on aga oluline ka majanduslik mõõde. Eestis on toidu tootmiseks sobilikud tingimused, head teadmised ja pikk kogemus. Kodumaist toitu tarbides pakume eneseteostuse võimalusi paljudele Eesti elanikele, kes tegelevad toidu tootmise ja pakkumisega, hoiavad meie muldi, põllumajandusmaastikke ja toidutraditsioone. Lisaks oma vajaduste tagamisele suudame Eestis toiduaineid toota ka ekspordiks ja seeläbi tuua riiki raha, mille eest saame lubada endale neid kaupu, mida me ise ei tooda.

Piret Hartman

Piret Hartman

Miks eelistada kodumaist toitu?
Eelistan kodumaist toitu, sest see on värske, kvaliteetne, pärit mulle lähedalt ja seega ka väga keskkonnasõbralik. Tihti tean nüüd ka ise toidutootjaid ning sellest tulenevalt on ostetava toiduga hoopis isiklikum side.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Minu jaoks on oluline just kohaliku toidu ostmine seetõttu, et nii toetan ka kohalikku tootjat ja tänu sellele ka meie toidutootmise jätkusuutlikkust ning majandust üldiselt. Kohalik tootmine toetab ka regionaalpoliitikat, sest põllumajandus asub enamasti keskustest väljapool. Minu jaoks on oluline, et suudame tagada isevarustatuse ning kõigi piirkondade arengu.

Triin Kõrgmaa

Triin Kõrgmaa

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler

.Miks eelistada kodumaist toitu?
Eestis kasvatatud ja valmistatud toit on alati kvaliteetne, puhas ning värske, samuti tehtud kohalikke traditsioone elus hoides. Lisaks on kodumaise toidu eelistamine ka samm kohaliku toidujulgeoleku tagamiseks ning majanduse toetamiseks, rääkimata keskkonnasõbralikkuse aspektist, sest toit jõuab meieni kodu lähedalt. 

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Minu jaoks on oluline hoida kodumaist toitu fookuses, et säiliks kodumaine toidu tootmine ning selle tarbimise kultuur. Eesti toit on väga kõrge kvaliteediga ja me peaksime seda tarbijatena igapäevaselt ka kõrgelt hindama. Kodumaise toidu eelistamine aitab hoida ka toidutootmise traditsioone ning toidujulgeolekut.

Margus Noormaa

Margus Noormaa

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor

Miks eelistada kodumaist toitu?
Eelistades kodumaist toitu, toetame omaenda majandust, kohalikke põllumehi ja tootjaid, kes loovad väärtust siinsamas meie kogukonnas. Kodumaine toit on reeglina värskem, kuna see ei pea läbima pikki tarneahelaid. Lisaks vastab Eesti toit rangetele ohutus- ja keskkonnanõuetele, mis tagab kõrgema kvaliteedi ja jälgitavuse. Kodumaise toidu ostmine aitab ka säilitada meie põllumajandustraditsioone, maaelu elujõulisust ning toidujulgeolekut – ehk kindlust, et ka kriisiajal on toidulaud tagatud.
 
Miks on see Sinu jaoks oluline?
Minu jaoks on see oluline, sest pean oluliseks toetada inimesi, kes töötavad meie põldudel, lautades ja toidutööstustes – nad teevad ära suure töö, et meil kõigil oleks kvaliteetne ja tervislik toit laual. Kodumaise toidu eelistamine on minu viis öelda „aitäh“ nende panuse eest. Samuti annab see mulle kindluse, et see, mida ma söön, on valmistatud läbipaistvalt, kontrollitult ja vastutustundlikult. Mulle on tähtis, et minu valikud toetaksid nii tervislikku eluviisi kui ka kestlikku tulevikku.

Peeter Raudsepp

Peeter Raudsepp

Konjunktuuriinstituudi direktor

Miks eelistada kodumaist toitu?
Ainult kodumaine toit lähtub meie traditsioonidest ja seega vastab rohkem meie maitsele ning on ka palju usaldusväärsem.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Oma toidu ostmine jätab raha kodumaale meie oma inimestele kulutamiseks. Ainult nii saame kindlad olla, et me ise suudame kõikidel aegadel omale laua katta.

FOTO: Renee Altrov, Delfi Meedia

Timo Vunder

Timo Vunder

Kõpsta Seafarm OÜ juhatuse esimees,
Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees

Miks eelistada kodumaist toitu?
Mida siis veel peaks eelistama kui kodumaist toitu? Kodumaine toit on midagi palju enamat kui midagi mis korraks kõhu täidab. See on toit, mis kasvab Meie põldudel ja farmides ning saab oma lisaväärtuse tööstustes ja kaubanduses. Meie kõik toodame seda kaudselt. Kes korraldab transporti, kes hoolitseb inimeste eest, kes seda tööd otseselt teevad või need inimesed, kes õpetavad meid koolis kodumaist toitu hindama ja tutvustavad selle tootmise väärtust.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Minu jaoks isklikut on see oluline sellepärast, et kodumaise toidu tootmine on minu töö ja teen seda kirega . Suuremas plaanis on see meie kui vaba riigi ja rahva alus . Olen veendunud ,et kindel saad olla lõpuni selle peale, mis endal olemas on, ja paraku on toit esmatähtis. Hetkel, kui kõike on lettidel, saada ei pane me seda tähele, aga kui toit saab meie mõjutamisvahendiks, võib juba hilja olla ise tootma hakata. Kindlasti on toidutootmine üks kohaliku majanduse alustalasid ja veel parem oleks, kui toodaksime nii palju, et saaksime ka oma suurepärast toitu eksportida ja seeläbi riiki veel rikkamaks teha.

Lõuna

Lõuna

Ermo Sepp ütleb, et tema põlvkonna seakasvatajad on praegu küsimuse ees, mida teha edasi – kas investeerida tootmisesse või lasta ruumidel ja tehnikal lõpuni kuluda ning seejärel tegevus lõpetada. „Ma olen oma tootmist kapitaliseerinud kolme miljoni euroga ja arvan, et saaksin siin veel viis aastat jätkata. Siis on tootmine amortiseerunud ja praegusel kujul enam ära ei tasu. Praeguses olukorras aga ei saa investeerimise peale mõeldagi, vaid vaatame, kuidas hädapäraselt toime tuleme,“ nendib ta. Isegi viimasel ajal tõusnud sealiha hind ei jõua tegelikult tootjani, vaid hajub ära kaubandusse. Veel ütleb Sepp, et praegu peaks seakasvatuses toimuma põlvkondade vahetus nii nagu mitmes teises põllumajanduse valdkonnas, kuid seda tegelikult ei juhtu ja vanemad kasvatajad hakkavad väsima.
(„Koostöös on jõud“, lk 81)


 

4. september 2025

III sessioon: 14.30 – 17.30
Sealiha meie toidulaual – tarneahel, toidujulgeolek ja konkurentsivõime

Pärastlõunane sessioon keskendub sealiha rollile Eesti toidusüsteemis, käsitledes selle tootmise ja tarbimise vahelist seost nii poliitilises, majanduslikus kui regionaalses kontekstis. Ettekannetes vaadeldakse riigihangete mõju kohaliku toidu kättesaadavusele, sealhulgas koolitoidu süsteemis, ning analüüsitakse, millised huvirühmad tegelikult nendest mehhanismidest võidavad. Samuti tuuakse esile Kagu-Eesti vaade toidujulgeolekule – piirkonnas, kus tootmine, töökohtade säilimine ja kogukondlik toidutootmine on omavahel tihedalt seotud. Tööstusliku vaate esindajana käsitletakse seakasvatus- ja lihatööstuse suutlikkust kriisitingimustes kohalikku tootmist säilitada, rõhutades tooraine kättesaadavust, töötlemisvõimsusi ning tarbijate ootusi..

Jaanus Pulles

Koolitoit ja riigihanked - kes võidab!?

Jaanus Pulles

Toidutorn AS juhataja

Miks eelistad kodumaist toitu? 
Kodumaise toidu tarneahel on lühike, tooraine värske ja tervislik. Me teame ja tunneme oma kodumaist tootjat ning ainult üheskoos toimides areneme paremaks ja jätkusuutlikumaks.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Ei ole maailmas kedagi teist, kes saaks ja tahaks Eestimaist toitu oma eelistuseks seada, see on MEIE ellujäämise küsimus! Riigisiseses konkurentsitihedas toiduahelas loodavad erinevad lisandväärtused rikastavad Eestit oskusteabelt, tulemuslikult panustajaid ka rahaliselt.

Mart Timmi

Päris toidu julgeolek Kagu-Eesti pilgu läbi

Mart Timmi

Jaagumäe talu asutaja

Miks eelistad kodumaist toitu?
Kodumaise toidu teekond tootjalt tarbijani on nii lühike kui üldse olla saab, seda eriti paikkondlikult tootes. Jaagumäel toodetud liha, köögivili, kartul on juba 24 tunni jooksul tarbija laual. Tegevpõllumehena teades põhjamaise looduse puhtust ja meie vajadust ja võimalust kemikaalide kasutamiseks, on see kordades väiksem kui lõunapiirkondades. See tagab tarbijale tervise ja kindluse.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Tootes toitu Eestimaal aitame kaasa kiirele varustuskindlusele. Kanname edasi siinsele põlisrahvale antud töökust ja vastupidavust tulla toime meile omastes ja varieeruvates looduslikes tingimustes kujundades samas võrratuid põllumajandusmaastike.

Tarmo Timmi

Päris toidu julgeolek Kagu-Eesti pilgu läbi

Tarmo Timmi

Jaagumäe talu juhatuse liige

Miks eelistad kodumaist toitu?
Kodumaise toidutootmise traditsioonide ja kultuuri hoidmine ning edasiarendamine - väärtustame oma juuri ja oskusi.
Kohalik toit tähendab väiksemat ökoloogilist jalajälge võrreldes kaugelt imporditud toiduga.
Kodumaine toit on läbipaistvam - teame, kust see pärineb ja kuidas see on toodetud. See loob usaldust ja kindlust.
Kodumaine toit tagab turvalisuse:
- majanduslikult (toetame oma tootjaid),
- bioloogiliselt (vähem riske seoses haigustekitajatega),
- psühholoogiliselt (rahulik meel, kui tead, mida sööd).
Raha jääb kodumaale - toetame oma peresid, kogukondi ja majandust.
Kohalik toodang on paremini kontrollitav - nii kvaliteedi, tootmistingimuste kui ka ohutuse mõttes.
Kodumaine toit on sageli maitsvam - tänu lühemale tarneahelale ning meie looduslikult mahedamale kliimale.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Esimesele küsimusele antud vastused kannavadki minu jaoks kõige olulisemaid põhimõtteid, mis ei ole ainult põhjused kodumaise toidu eelistamiseks, vaid väärtused, mida pean oluliseks ka laiemalt.

Meelis Laande

Tööstuse võimalused ja vajadused kriisis kohaliku tootmise säilitamiseks

Meelis Laande

Atria Eesti tegevjuht

Miks eelistada kodumaist toitu?
Kodumaine toit on meie toidulaua garantii ja sõltumatus, mis tagab meile vaatamata maailmas toimuvast kõige olulisema, toidu meie inimestele. Kodumaine toit tuleb lähedalt, mis tähendab värskust ja kõrget kvaliteeti ning lühema logistilise ahela tõttu ka keskkonnasäästlikkust.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Esiteks on toit esmavajadus ehk meie "kütus" ja kui turbulentses maailmas puudub meil elementaarne võime toitu kasvatada ja toota, siis võib keerulistel aegadel olla toidu muutumine välispoliitiliseks "relvaks" ehk julgeolekuriskiks. Samuti ei tohi me kaotada tänaseid oskusi ja spetsialiste, kes oskavad veel toitu kasvatada ja toota.


 

4. september 2025

IV sessioon: 16.00 – 17.30
Paneeldiskussioon: Kuidas hoida Eesti siga meie toidulaual?

Päeva lõpetab paneeldiskussioon, kus arutletakse Eesti sealiha püsimise üle kohalikul turul. Fookuses on küsimus, millist väärtust loob kodumaine tootmine tarneahela erinevates lülides ning kuidas see suhestub laiemasse toidujulgeoleku raamistikku. Arutelus käsitletakse ka riigi võimalusi ja vastutust kohaliku tootmise toetamisel, sealhulgas tarbijate teadlikkuse tõstmisel ja Eesti toidu kuvandi edendamisel. Paneel toob kokku tootjad, töötlejad, jaekaubanduse ning poliitikakujundajad, et ühiselt otsida toimivaid lahendusi kodumaise sealiha kestlikkuse tagamiseks. Kohaliku tootmise väärtus tarneahelas ja toidujulgeolekus. Kas ja kuidas riik saab toetada kodumaise sealiha püsimist turul? Kelle asi on Eesti toitu promoda?

Meeli Lindsaar

Meeli Lindsaar

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht,
paneeldiskussiooni juht

Miks eelistada kodumaist toitu?
Kodumaise toidu eelistamisel on mitu olulist aspekti - kindlasti üks tähtsamatest, on toidujulgeoleku kindlustamine, mille aluseks on kohaliku toidutootmise järjepidevus ja toidu tootmise oskuste edasi andmine. Kui on olemas nõudlus, on tagatud ka toidu varustuskindlus ja teadmised oskused, antakse edasi tulevastele toidutootjatele.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Kodumaise toidu olulisust saan ma väljendada läbi ühe sõna - Lähedus. Ma tean, kus on minu suurimad lemmikud või igapäevased kodused maitsed toodetud, millisel viisil tooraine on kasvatatud ning kuidas on toorainest saanud toidutoode. Ma tunnen neid inimesi, kes aastast aastasse teevad pühendumusega tööd Eestimaa erinevates piirkondades, ikka selleks, et hoida toidutootmist au sees. Mulle maitsevad meie põllumajandussaadustest valmistatud toidud, mis on kasvatatud minu lähedal, mis ei sõida maade ja merede tagant, vaid on pärit siitsamast minu kodust, Eestist.

Priit Dreimann

Priit Dreimann

Maag Food juhatuse liige

Miks eelistada kodumaist toitu?
Eestis toodetud toit on tervislik, kvaliteetne ja maitseomadustelt meile sobiv. Kohalik toit on tavaliselt palju värskem, keskkonnasäästlikum ja selle tarbimisega toetame kohalikke ettevõtteid, põllumehi ja loomakasvatajaid. Tooksin esile ka toiduohutuse ja jälgitavuse, kindla ja kontrollitud kvaliteedi. Oleme õnnelikud, et elame viljakas piirkonnas, mis võimaldab meil tarbida hooajalist värsket toidutoodangut, hoides ja austades (ning eelkõige elus hoides) Eesti toidukultuuri, retsepte ja traditsioone

Miks on see sinu jaoks oluline? 
Nii tööalaselt pikaajaliselt toidutoomise valdkonnas tegutsenud inimesena kui tarbijana näen Eesti toidutootmist tervikahelana. Söödatootmise, loomakasvatuse ja toidutootmise ressursid on meil olemas ja need kolm kokku on võimas kombinatsioon, mis annab meile võimaluse panustada elu säilimisse maapiirkondades ja toita oma rahvast kvaliteetse, tervisliku ning eelkõige kohaliku toiduga.

Urmas Kruuse

Urmas Kruuse

Riigikogu Maaelukomisjoni esimees

Miks eelistad kodumaist toitu? 
Esivanemate talus sai tehtuid lapsena teha erinevaid maatöid ning liha, piim ja aiasaadused oli kõik omast käest võtta - tean ja tunnen seda vaeva.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Eelistades ostukorvis eestimaist, aitame kaasa toidujulgeolekule ja toetame kodumaist tootmist ja edendame Eesti majanduse konkurentsivõimet. Eesti toit on puhas ja maitsev.
.

Meelis Laande

Meelis Laande

Atria Eesti tegevjuht

Miks eelistada kodumaist toitu?
Kodumaine toit on meie toidulaua garantii ja sõltumatus, mis tagab meile vaatamata maailmas toimuvast kõige olulisema, toidu meie inimestele. Kodumaine toit tuleb lähedalt, mis tähendab värskust ja kõrget kvaliteeti ning lühema logistilise ahela tõttu ka keskkonnasäästlikkust.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Esiteks on toit esmavajadus ehk meie "kütus" ja kui turbulentses maailmas puudub meil elementaarne võime toitu kasvatada ja toota, siis võib keerulistel aegadel olla toidu muutumine välispoliitiliseks "relvaks" ehk julgeolekuriskiks. Samuti ei tohi me kaotada tänaseid oskusi ja spetsialiste, kes oskavad veel toitu kasvatada ja toota.

Jaanus Pulles

Jaanus Pulles

Toidutorn AS juhataja

Miks eelistad kodumaist toitu? 
Kodumaise toidu tarneahel on lühike, tooraine värske ja tervislik. Me teame ja tunneme oma kodumaist tootjat ning ainult üheskoos toimides areneme paremaks ja jätkusuutlikumaks.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Ei ole maailmas kedagi teist, kes saaks ja tahaks Eestimaist toitu oma eelistuseks seada, see on MEIE ellujäämise küsimus! Riigisiseses konkurentsitihedas toiduahelas loodavad erinevad lisandväärtused rikastavad Eestit oskusteabelt, tulemuslikult panustajaid ka rahaliselt.

Tarmo Timmi

Tarmo Timmi

Jaagumäe talu juhatuse liige

Miks eelistad kodumaist toitu?
Kodumaise toidutootmise traditsioonide ja kultuuri hoidmine ning edasiarendamine - väärtustame oma juuri ja oskusi.
Kohalik toit tähendab väiksemat ökoloogilist jalajälge võrreldes kaugelt imporditud toiduga.
Kodumaine toit on läbipaistvam - teame, kust see pärineb ja kuidas see on toodetud. See loob usaldust ja kindlust.
Kodumaine toit tagab turvalisuse:
- majanduslikult (toetame oma tootjaid),
- bioloogiliselt (vähem riske seoses haigustekitajatega),
- psühholoogiliselt (rahulik meel, kui tead, mida sööd).
Raha jääb kodumaale - toetame oma peresid, kogukondi ja majandust.
Kohalik toodang on paremini kontrollitav - nii kvaliteedi, tootmistingimuste kui ka ohutuse mõttes.
Kodumaine toit on sageli maitsvam - tänu lühemale tarneahelale ning meie looduslikult mahedamale kliimale.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
Esimesele küsimusele antud vastused kannavadki minu jaoks kõige olulisemaid põhimõtteid, mis ei ole ainult põhjused kodumaise toidu eelistamiseks, vaid väärtused, mida pean oluliseks ka laiemalt.


Konverentsi lõpetamine

Konverentsi lõpetamine

Mis oli sigade seemendamise juures kõige keerulisem? „Kultide väljaõpetamine! Pidi olema kohutavalt kannatlik ja ega siga eriti õppimisvõimeline loom küll ei ole. Ma tegelesin ka pullidega ja nendega oli lihtne – pullid õppisid ära puki peale minemise. Sigu oli mul aga selliseid, kes seda kunsti selgeks ei saanudki. Käisin üle Eesti seemendusjaamades inimesi välja õpetamas ja mu esimene nõuanne oli, et sigadega tegeledes pead sa olema kohutavalt kannatlik. Ma usun küll, et sigadega maadlemine oli raskem kui venekeelne aruandlus,“ räägib (Aivo) Hakmann. Eks juhtus ka, et ta sai sea käest lüüa. Suuremad kuldid olid ju kuni 4,5 meetrit pikad ja võisid kaaluda 500 kilo.
(„Koostöös on jõud“, lk 89)


 

Konverentsi õhtusöök

4. september 2025

18:00 – 01:00
Konverentsijärgne võrgustumine

Pärast sisukat konverentsipäeva on aeg vahetada ametlik keskkond vabama meeleolu vastu. Õhtune programm pakub võimalust suhelda kolleegide ja koostööpartneritega mitteametlikus õhkkonnas, jagada mõtteid ja luua uusi kontakte. Hea toit ja meeldiv seltskond loovad soodsa pinnase koostööks ka väljaspool tööformaati. Tere tulemast osa saama!

 

5. september 2025

V sessioon: 9.00 – 12.30
Järelpäev: aeg iseendale ja järelemõtlemiseks*

Viimase päeva kava on mõeldud konverentsi intensiivsele sisule tasakaalu pakkumiseks – võimalus aeglustada tempot, keskenduda iseendale ning võtta hetki taastumiseks. Päev algab virgutava hommikujoogaga, millele järgneb rahulik hommikusöök ja inspireeriv arutelu läbipõlemise teemadel koos Ivar Raaviga. Enne kojusõitu on veel ühine lõuna ning võimalus vahetada viimased muljed. See on päev enesetäienduseks, mõttepausiks ja sügavamaks ühenduseks kogukonnaga.

Jooga

Hommikutervitus/ jooga

Loomade jõudlus ja viljakus on aastate jooksul väga palju muutunud. Eriti südantsoojendav on emiste viljakusnäitajate paranemine – tänapäeval sünnib Hinnu seafarmis keskmiselt 16 põrsast emise kohta. Õigete investeeringute ja töötajate tubli töö tunnistuseks on ka emiste poegimise protsent, mis näitab, et loomad tiinestuvad ja püsivad poegimiseni karjas. Kui Eesti keskmine emiste poegimise protsent oli 2022. aastal 76,6, siis Hinnu seafarmis oli see keskmiselt 89,1%. Farmis on 24 töötajat, kellest kõik ei ole tööl täiskohaga, kuid nende hulgas on palju pikaajalisi töötajaid. Ulvest (Märtson) kumab hool oma töötajate suhtes, ta nimetab neid farmi südameks. „Meie töötajate seas on olnud siiani väga väike voolavus ja ega me ka ise ei ole valmis kellestki kergekäeliselt loobuma. Uue töötaja õpetamine võtab palju aega ja energiat,“ ütleb ta.  
(„Koostöös on jõud“, lk 96)

Lõuna

Hommikusöök

Eesti seakasvatuse tulevikku nimetab (Mati) Tuvi ähmaseks: kriis kestab ja sõda Ukrainas venib. See aga tähendab, et vilja ja mitme teise söödatooraine hinnad jäävad kõrgeks. Liha hind on küll tõusnud, kuid tarbijate hinnataluvusel on piir ees ja kuigi pikalt liha hind väga kõrge olla ei saa. Ebakindlust lisab ka EL-i agarus kõikvõimalike nõuete lisamisega – seakasvatuse standardid on tõusnud enneolematule tasemele, kuid kogu muu maailm väljaspool EL-i jätkab vanaviisi. „Igasugune erinõuete lisandumine teeb tootmise kallimaks ja ilmselt juba lähitulevikus ei ole EL-i sealiha maailmaturul konkurentsivõimeline, sest meie tootmine on lihtsalt liiga kallis,“ nendib Tuvi, lisades, et seakasvatus on läbi aastate olnud kui sõit Ameerika mägedel.
(„Koostöös on jõud“, lk 103)

Projekt

Kriisid ja nende olemus

Urmas Lehtsalu

Kriisinõustaja

Miks eelistad kodumaist toitu?
Eelistan kodumaist toitu, sest see on tavaliselt värskem, vähem töödeldud ja toetab Eesti põllumehi. Kodumaine toit on tihti ka tuttavama maitse ja koostisega, mis tekitab usaldust. Peale selle on oluline teada, kust toit tuleb – kohalikul toidul on lühem tarneahel, mis tähendab vähem säilitusaineid ja keskkonnasõbralikumat logistikat.

Miks on see Sinu jaoks oluline?
See on minu jaoks oluline, sest kodumaise toidu ostmine on viis toetada kohaliku elu püsimist ja väärtustada iseenda kultuuri ja keskkonda. See loob tunde, et minu tarbimisharjumustel on mõju – aitan hoida Eesti maapiirkondi elujõulistena. See on osa minu väärtustest: hoolida sellest, mis on lähedal, ning teha teadlikke valikuid.

Lõuna

Lõuna

Seakasvatus on väga keeruline ala just pidevalt kõikuva hinnataseme tõttu. Raske on teha äriplaani või kalkuleerida investeeringuid. Sellepärast ei ole ilmselt üllatav, et kui veise- ja linnukasvatuses leidub uusi julgeid alustajaid, siis seakasvatuses tegutsevad pigem vanad olijad. Hoolimata sellest ei usu (Ragnar) Leming, (Alo) Tänavots ja (Meelis) Ots, et seakasvatus võiks Eestis päris hääbuda. Isegi olukorras, kus sigade arv on aegade väikseim, näevad nad perspektiivi, sest Eesti inimene on sealihausku, meil on olemas sigade kasvatamiseks vajalikud hooned ning teadmised sigade pidamise kohta. 
(„Koostöös on jõud“, lk 109)

Alt text

Jällenägemiseni

(Aare) Mölder usub, et eestimaisel sealihal võiks olla tulevikku, sest kõiki tooteid ei saagi teha importlihast. Samas teeb tal meele kurvaks Eesti madal varustatus omamaise sealihaga. See võiks olla kõrgem, sest Eesti rahvas armastab sealiha, meil on teadmised seapidamisest ja loomadele vilja kasvatamisega saame samuti hakkama. 
Ka noorte põllumajandusse tööle asumine on ala jätkusuutlikkuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Noored tulevad, kui ala areneb ja tehakse innovatsiooni. Mölder ütleb, et põllule ja traktorisse noori veel tööle saab (eriti, kui traktor on uus!), kuid sigalaga on juba keerulisem. Samas – tänapäeva sigala on tööstuslik tootmine, mida juhitakse arvutist. „Põllul sa ilma arvutist muuta ei saa, aga sigalas saab tingimusi muuta. Ma arvan, et siin on peamine palgaküsimus – kui sigalas makstaks sama hästi kui põllul, siis noored ka tuleksid,“ leiab Mölder.
(„Koostöös on jõud“, lk 65)

*ainult eelnevalt registreerunud osalejatele


 

Toimumiskoht

Roosta puhkeküla
Elbiku küla
Lääne-Nigula vald
Läänemaa

Roosta puhkeküla


 

Registreerimine

Registreerimine konverentsile on avatud:

 Registreerimine 

Hinnainfo

  • Konverentsil osalemine VEEBIS tasuta. Registreerimine nõutud!
  • Konverentsil osalemine KOHAPEAL tasuta. Registreerimine nõutud!
  • Konverents koos õhtusöögiga (ei sisalda majutust ja 2. päeva tegevusi) - 75€ +KM.
  • 2-päevane konverentsiprogramm (sisaldab majutust, 2. päeva tegevusi) - 110€ +KM.

Arve tasumiseks ülekandega kirjutada: abi@piletikeskus.ee - lisada sündmuse nimi, pileti tüüp, kogus ja ettevõtte andmed (Piletikeskus saadab arve Teile e-mailile).

Tühistamistingimused: Tühistada on võimalik kuni 28.08.2025 (tühistamiseks kirjutada abi@piletikeskus.ee)
Hilisemal tühistamisel piletiraha ei tagastata!

Kui olete end kohapeal tasuta osalejaks kirja pannud, kuid ei saa osaleda, tuleb sellest teatada vähemalt 72 tundi enne sündmust kirjutades gelis@epkk.ee. Teavitamata konverentsile kohale mittetuleku korral esitab EPKK registreerunule arve toitlustuse summa ulatuses, mis on 40 +km/inimene. Täname mõistva suhtumise eest!

Ürituse käigus tehakse fotosid ja videoid osalejatest. Salvestisi võidakse kasutada konverentsi avalikus kommunikatsioonis, sh meedias, sotsiaalmeedias ja järelkajastustes.

Korraldajad

Eesti Tõusigade Aretusühistu
ETSAÜ

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
EPKK

Lisainfo: Gelis Pihelgas, EPKK projektijuht, e-post:  gelis@epkk.ee, tel: 505 6961 

*Korraldajal on õigus teha päevakavas muudatusi

Sündmus toimub Euroopa Liidu ühise strateegiakava 2023-2027 kohase Põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) arendamise toetuse raames, rahastab Euroopa Maaelu Põllumajandusfond..

Euroopa Liidu ühise strateegiakava 2023-2027 kohase Põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) arendamise toetus

AKIS