SEAKASVATUSE KONVERENTS 2024
seakasvatussektori pikk plaan – üks tervis
5.–6. september 2024
Roosta puhkeküla, Elbiku küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa
(hübriidkonverents)
Modereerib: Marko Kass
SEAKASVATUSSEKTORI PIKK PLAAN –
ÜKS TERVIS
Eestlane on sealiha usku kuid endiselt küündib meie isevarustatus sealihal vaid 77%-ni. Läinud aastal toodeti Eestis viimase viie aasta väikseim kogus liha (75 600 tonni), sealhulgas 39 800 tonni sealiha, 22 900 tonni linnuliha ja 12 400 tonni veiseliha. Lihatoodang kokku vähenes 5%, sealhulgas sealihatoodang langes ligemale 10%.
Konverentsil otsime vastuseid järgmistele küsimustele:
-
Milline on seakasvatuse hetkeolukord meil ja maailmas?
-
Millised tegurid mõjutavad sektorit järgmisel aastakümnel?
-
Kuidas tõsta isevarustatus sealihaga 100%-ni?
-
Kuidas hindame Eesti sealiha kvaliteeti täna ning tulevikus?
Konverentsil koondatud järeldusi ja seisukohti kasutame Eesti Seakasvatuse Arengustrateegia uuendamiseks.
JärelVaadake konverentsi ❘ KOKKUVÕTE
5. september 2024
Moderaator
Marko Kass
Maaelu Teadmuskeskus,
Eesti Maaülikool
Lõpetanud EPMÜ Loomakasvatuse Instituudi, mille järel spetsialiseerus sööda- ja söötmisteadusele. Peale doktorikraadi kaitsmist tegi teadust Rootsis ja Suurbritannias. Viimastel aastatel on teadustöö teemad seotud looma heaoluga. Prantsusmaal Ecole de Purpani ülikoolis looma heaolu külalisprofessor. EPKK teadusnõukoja liige. 2023. aastast Maaelu Teadmuskeskuse teaduse valdkonna asedirektor.
I sessioon: 10.30 – 13.40
Seakasvatus täna ja homme
Seakasvatussektori sisemine dünaamika ja koostöövõimalused. Millised on sektori tugevused ja nõrkused, samuti võimalused ja väljakutsed, mis aitavad kaasa seakasvatuse tõhusamale toimimisele ja arengule? Vajalike strateegiate ja sihtide analüüs, et tagada sektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kiiresti muutuvate majanduslike tingimuste taustal. Millised sammud on vajalikud seakasvatuse eesmärkide saavutamiseks ja sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks tulevikus?
Tervituskohv ja kogunemine
Seaohvrit ohverdati vististi palju. Iseäranis hästi hoidsid seaohvrid endid alal ristiusu ajal. Ristiusk õpetas uusi kristlasi karja-, nimelt sigadekaitsjat Antoniust austama. Antoniuse auks ehitati siin ja seal kabeleid. Mungad nägid heameelega, et rahvas tõi kabelitesse sigu ohvriks. Rahvas ohverdas sigu õieti vanadele jumalatele; mungad nimetasid ohvrisaajat pühaks Antoniuseks, kellest rahvasuu hiljem Tõnise, Tõnni tegi. Sigade ohverdamisest enestele kasu lootes, kihutasid mungad inimesi just taga põrsaid ohverdama. Viljandis näiteks kasvatasid isegi mungad kangesti sigu, muidugi mitte ohverdamiseks, vaid söömiseks Antoniuse auks. Antoniuse mungad arstisid peale muu sealihaga pidalitõbe.
(Eisen 1996: 34)
Avasõnad
Anu Hellenurme
Eesti Tõusigade Aretusühistu
Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) tegevjuht ja juhatuse esimees Anu Hellenurme on ühtlasi tuntud söödatootmisettevõtte Anu Ait OÜ pikaajalise juhina, kes tunneb sektorit. Tema südameasjaks on olnud ja on ka edaspidi kodumaise loomakasvatuse toetamine, olgu selleks siis looma tervise tagamine, aretustegevus või toodetud liha turustamisteemad. Anu Hellenurme toob välja olulisemad märksõnad: koostöö erinevate valdkondade, sh teadlaste ja tootjate vahel, lihasektrori arengukava elluviimine ja heal tasemel aretustöö, mis võimaldab aretada just sellist tootmiskarja, mis rahuldab nõudlikku tarbijat. Kõige selle taga peitub soov tuua meie inimeste lauale kvaliteetne sealiha, kasutades lühikest tarneahelat. Omamaine toit peab saama riiklikuks uhkuseks - eelistades kodumaist, hoiad elu maal.
Seakasvatussektorist omade vahel
Mati Tuvi
Saimre Agro Grupp OÜ
Mati Tuvi on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) veterinaaria teaduskonna 1990. a ja on seakasvatuses töötanud 34 aastat, olnud Ekseko suurfarmi taassünni juures ja andnud panuse kogu Eesti seakasvatuse uuele tasemele jõudmisel. Alates 2019. aastast on Mati Tuvi Saimre Agro Grupi juhatuse liige, vastutades peamiselt loomakasvatuse, eelkõige seakasvatuse eest. Koos Linnamäe Peekon OÜ-ga moodustatud ühistus Ühinenud Seafarmid toodetakse ligi 60 000 nuumikut aastas, mis on umbes 15% praegusest Eesti seakasvatuse tootmismahust. Saimre Agro teeb koostööd enamiku Eesti lihatööstustega. Lisaks on Tuvi alates 2017. aastast ETSAÜ nõukogu liige, kus tal on nõuandev roll praktilistel seakasvatuse teemadel.
Seakasvatussektori hetkeseis ja väljavaated
Kristel Maidre
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Seakasvatus makroanalüütiku vaates
Raul Eamets
Bigbank AS
Raul Eamets on Bigbanki peaökonomist, majandusteadlane ja endine Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ning makroökonoomika professor. Ta on paljude kodumaiste ja rahvusvaheliste uuringute ja analüüside autorina panustanud Eesti tööturu, migratsioonipoliitika ja hariduspoliitika aruteludesse.
Lõuna
Tähtis on seegi, et sead hästi sööks ja kosuks. Usuti, et sead hakkavad hästi sööma ka mitmesuguste maagiliste toimingute mõjul. Näiteks otsiti kolm värsket mutimullahunnikut, võeti igast hunnikust kolm näputäit mulda, toodi koju, võeti kolme näpuga kolm korda soola, segati mullaga, loeti ühe hingega kolm korda issameie peale, tehti vasaku käe nimetissõrmega üheksa ringi vastupäeva ümber mulla, mullast tehti seaküna alla kolm risti, küna pandi jälle paigale ja söök künasse, söögi peale tehti mullast jälle kolm risti – ja siga hakkab hästi sööma. Kui põrsas ei söönud, tuli ta kolm korda mustast särgist läbi ajada. Nuumale soovitati siga panna laupäeval – siis võtab ta hästi kaalus juurde.
(Kõivupuu 2017: 177-178)
Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe Rainer Rohtla tervitus Seakasvatuse konverents 2024 osalejatele.
II sessioon: 13.40 – 16.00
Seakasvatus muutuste tuules
Millised on trendid ja kus me paikneme võrreldes teiste EL riikidega. Kuidas mõõdetakse sealiha tootmise keskkonnasõbralikkust Soomes. Kas teame sigade Aafrika katkust kõike? Tuletame meelde karjatervise tagamise erinevad nõuded. Ravida või mitte? Bioturvalisuse tagamisest ei saa üle ega ümber.
Kümme aastat Sigade Aafrika katku Eestis. Mida teame täna rohkem?
Imbi Nurmoja
Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS)
Imbi Nurmoja on Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) direktori asetäitja loomatervise alal. Lõpetanud Maaülikoolis veterinaarmeditsiini eriala. Doktorikraadi kaitsnud samas ülikoolis 2021.a sigade Aafrika katku epidemioloogia teemal. Tal on enam kui 20 aastane töökogemus loomade nakkushaiguste diagnostika valdkonnas. Igapäevatööks on koordineerida LABRISes loomatervise valdkonna tegevusi sh tegutsemist ametliku kontrolli laborina ja riikliku referentlaboratooriumina, korraldada valdkonnaga seotud teadus- ja arendustegevusi ning riigi sisest ja rahvusvahelist koostööd.
Seakasvatusest meil ja mujal numbrite keeles
Ave Kurss
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
Soome sealiha tootmise keskkonnasäästlikkus
Merja Leino
Executive Vice President of Sustainability, Atria Plc
Tõlkega
Merja Leino on Atria Grupi vastutusdirektor. Ta on Atrias töötanud ligi 30 aastat ja selle ajaga on Atriast saanud tugev väärtus. Merjale meeldib ütlus "Me teeme ohutut, tervislikku ja vastutustundlikult toodetud toitu" ja, et see on inimeste tehtud. Ta hindab head kodumaist toitu ja kogu selle taga olevat toiduainete tootmisahelat.
Grupitöö
Konverentsi kuulajad paiknevad saalis laudkondadena, laudadel on küsimused Eesti Seakasvatuse Arengustrateegia teemal, millele laudkonnad vastavad konverentsi jookul ja kannavad enne paneelarutelu ette.
Paus
Vastlapäeval võetakse seajalad käsile. […] Seajalgade kondid viidi sealauta, visati nurka ja öeldi emisele: „Tee mulle nii mitu poega kui siin konte!“ […] Seasaba hoidis perenaine kuni jüripäevani, Võrumaal kuni odrakülvi ajani. Odrakülvi ajaks keetis ta saba ära ja söötise peremehele, lootes, et siis odrapead nii tugevad kasvavad kui seasaba.
(Eisen 1996: 35-37)
III sessioon: 16.20 – 18.00
Sealiha meie toidulaual
Milline on Eesti Seakasvatuse Arengustrateegia? Miks peaksime eelistama Eestis toodetud sealiha. Milline on külmutamise mõju liha kvaliteedile. Kvaliteetne kohalik tooraine nii laste kui kaitseväe menüüsse.
Paneelarutelu: Kuidas jõuda tarbijani?
- Timo Vunder – ETSAÜ nõukogu esimees
- Meelis Laande – Atria tegevdirektor, juhatuse liige
- Priit Dreimann – Maag Eesti algtootmise ja loomade varumise direktor
- Madis Kallas – Riigikogu õiguskomisjon
- Madis Pärtel – REM-i biomajanduse asekantsler
- Urmas Kruuse – Maaelukomisjoni esimees
- Andres Parve – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise analüütik
- Toomas Unt – REM-i kriisijuht
Konverentsi lõpetamine
Et emisel sünniks palju põrsaid, tuli sõnnikuvedamise ajal sea pesa tervelt ära võtta ja pärast jälle tervel lauta viia. Kui pesa viib sisse meesterahvas, sünnivad enamjaolt kuldid, kui naisterahvas – emised. Muuseas, sea pesa on väga korralik ja puhas ning me teeme kindlasti seale liiga, kui võrdleme kellegi korratut elamist seapesaga.
Siga sümboliseeris viljakust ja õnne. Naistel, kes ei jäänud lapseootele, soovitati juua seapiima. Ja küllap paljudel meist on kodus vanu jõulupostkaarte, millel on kujutatud rõõmsa näoga siga või põrsas, neljaleheline ristikhein suunurgas, all jõulutervitus.
(Kõivupuu 2017: 175-176)
Konverentsi lõpp 18:00
Usuti, et külast põrsast tuues ei tohi kotisuud kinni siduda – muidu põrsas pärast enam ei söö. Kodus tõsteti põrsas kotiga ahjukummile, et ta hästi suureks kasvaks. Külast toodud põrsast ei tohtinud kellelegi näidata, et kuri silm loomast üle ei käiks. Põrsaid on peetud kurjale silmale eriliselt vastuvõtlikuks.
Sea kohta kasutatakse kõnekeeles tihtipeale väljendit „vend Oskar“. Legendide põhjal võibki väita, et siga on inimesest loodud, ja sellised pärimuslood põhjendavad omal kombel, miks mõned rahvad usulistel põhjustel sealiha ei söö, miks siga on roojane.
(Kõivupuu 2017: 175-178)
Võrgustumine
Konverentsi õhtusöök kahepäevasel programmil osalejatele algab kell 19.00. Õhtusöök pakub suurepärast võimalust omavaheliseks suhtluseks ja kogemuste vahetamiseks. Informaalne keskkond soodustab avatud vestlusi, mis võivad viia uute ideede ja koostöövõimaluste tekkimiseni. Tihe koostöö ja usaldusväärne suhtlusvõrgustik on sektori edukuse ja arengu tagamiseks oluline. Ühine õhtusöök aitab luua kogukonnatunnet ja rõhutada ühist eesmärki seakasvatuse edendamisel ja arendamisel. Koosviibimisel osalemine näitab ka pühendumust ja huvi sektori arengu vastu, mis on oluline iga professionaali jaoks.
Selleaastast koosviibimist rikastab Madis Arro ja ansambel Reminders, kes loovad meeldiva meeleolu, mis soodustab avatud ja sõbralikke vestlusi.
Konverentsi õhtusöögil osalemine on rohkem kui lihtsalt formaalne sündmus – see on väärtuslik võimalus arendada oma teadmisi, luua uusi kontakte ja tugevdada seakasvatussektori ühtsust.
6. september 2024
IV sessioon: 8.00 – 12.30
Sina oled sama tähtis kui töö*
*ainult eelnevalt registreerunud osalejatele
Põllumajandustootjate vaimse tervise hoidmine ja hea une tähtsus on kriitilise tähtsusega, arvestades nende elukutse suurt füüsilist ja vaimset koormust. Farmerite tööpäevad on tihti pikad ja intensiivsed, sisaldades füüsiliselt nõudlikke ülesandeid ning pidevat muret saagi, loomade heaolu ja ilmastikutingimuste pärast. See pidev stress võib viia vaimse tervise probleemideni, nagu ärevus ja depressioon, mis omakorda mõjutavad üldist heaolu ja töövõimekust.
Hea uni on üks olulisemaid tegureid, mis aitab kaasa vaimse tervise säilitamisele. Uuringud näitavad, et piisav ja kvaliteetne uni parandab meeleolu, suurendab stressitaluvust ja toetab kognitiivseid funktsioone. Uni võimaldab kehal ja ajul taastuda, mis on eriti oluline intensiivse füüsilise töö puhul, mida farmerid igapäevaselt teevad.
Farmide juhtimine nõuab pidevat otsustusvõimet ja tähelepanelikkust, mida saab märkimisväärselt parandada hea une kaudu. Unepuudus võib põhjustada kontsentratsiooni ja reaktsioonivõime langust, mis võib viia õnnetusteni ja tootlikkuse vähenemiseni. Seetõttu on oluline, et farmerid teadvustaksid une tähtsust ja looksid tingimused, mis soodustavad kvaliteetset und.
Vaimse tervise hoidmiseks ja hea une tagamiseks on mitmeid strateegiaid. Regulaarne unegraafik, lõõgastumistehnikad, tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus on kõik olulised komponendid. Lisaks on soovitatav leida aega puhkuseks ja hobideks, mis aitavad maandada stressi ja parandada üldist elukvaliteeti.
Hommikutervitus/ jooga
Muiste ohverdati põhjamaal jõuluajal igal pool sigu, nimelt Freyale orikaid, keda lepitusorikateks kutsutakse.
(Eisen 1996: 35-37)
Hommikusöök
Vaesemad inimesed ohverdasid tõelise orika puudumisel sümboolse orika, leivast tehtu. Seda jõuluorikat tuntakse enamasti igal pool Eestis; vähemalt saartelt, Läänest, Harjust ja Järvast olen ta jälgi leidnud.
(Eisen 1996: 35-37)
Unenõuanded keerulisteks aegadeks
Timo Oja
Une coach / Health4U OÜ
Esitluses jagada praktilisi soovitusi, mida tuua ellu, kui on soov une kvaliteeti parandada ning hoida. Loengu jooksul antakse kõige olulisemad nipid, mida teha või millele pöörata tähelepanu kui esineb stressirohkel ajal probleeme uinumise ja unega.
Farmerite vaimne tervis
Virve Hindström
MTK-Satakunta, Soome
Tõlkega
Virve Hindström on töövõimekoordinaator ja motivatsioonitreener põllumeeste, metsaomanike ja maaettevõtjate piirkondlikus huviorganisatsioonis Soomes.
Lõuna
Teisal ei nimetatud iseäralikku jõululeiba jõuluorikaks, vaid lihtsalt jõulukakuks, nimelt seal, kus jõuluorika nimi tundmata. Kuid jõulukakulegi katsutakse tihti sea kuju anda: ...
(Eisen 1996: 35-37)
Jällenägemiseni
... taignale pistetakse sõrmega „silmad pähe“, käsi kujundab silmade juures pätsi otsa teravaks ninaks, teeb kaks jalga alla, lühidalt, perenaine katsub kakule võimalikult sea väljanägemise anda.
Uuel aastal viiakse jõuluorikas lauta ja antakse sellest natuke igale loomale.
(Eisen 1996: 35-37)
Toimumiskoht
Roosta puhkeküla
Elbiku küla
Lääne-Nigula vald
Läänemaa
Roosta puhkeküla
Registreerimine
Registreerimine on lõppenud.
Korraldajad
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Lisainfo: Marge Mänd, EPKK projektijuht, e-post: marge@epkk.ee, tel: 5300 9034
*Korraldajal on õigus teha päevakavas muudatusi
Konverents toimub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
